Pühendunud töömesilane

Hei,

jällegi on saabunud pühapäev, mis tähendab, et tuleb teha kokkuvõtteid. Eelmisel nädalal olid mul siis kogu aeg hoole all kõik 4 last, mis ei olnud üldse kerge. Uuel nädalal alustame kõik õnneks kooliga, kes hommikul ja kes õhtul (mina). Ilmselt on ka uus nädal natuke kiire, aga vaikselt hakkab kõik paika loksuma. Eelmisel nädalal veetsime lastega palju aega õues, raamatukogus, curiodyssey's (muuseum) ja isegi kaks playdate'i mahtus meie graafikusse. Lastega tegeldes oleneb kõik päevast, kas on hea või halb päev. Nädala lõpuks olin muidugi rampväsinud ja stressis, aga täna käisime õhtul San Franciscos õhtust söömas ja kõik oli ideaalilähendane, v.a. beebi nuttis tagasi sõites väsimusest ja siis tema lohutuseks pidime kõik koos autos talle laulma, et ta rahuneks :D meil siin omamoodi pereansambel. 

Õhtust sõime spontaanselt, sest tavaliselt me õhtusöögiks ei sõida San Franciscosse, aga kuna pereema ja isa nägid mingit TV-showd sellest restoranist, siis muidugi sõitsime kohe kohale. Kokkuvõttes jäime oma sõiduga väga rahule, kõik nautisid oma toitu. Peale õhtusööki tahtsime minna Golden Gate Bridget uudistama, aga udu oli selle täielikult katnud, niiet nägime ainult algust ja sedagi väga vähe. Hostmom ütles, et tavaliselt on udu silla all, mitte üleval..et see on midagi uut. Seega tuleb tagasi minna mõnel teisel päeval, aga selleks mul siin aega veel jagub. Muidugi õhtutuledes oli linn lihtsalt imeline, korraks isegi peatasime auto ja nautisime vaadet. Super õhtu koos oma uue perega ja nad isegi ütlesid, et "you know Margreth, we love you! " Kui ma eelmistel päevadel olen tundnud end veidi kehvasti oma hostmom'i käitumise pärast, siis tänane õhtusöök näitas täiesti vastupidist. Loodan, et see ka jääb nüüd nii, sest ma tõesti tahan olla selle pere liige. Ma arvan, et paremat peret siin annab otsida. Aga eks aeg näitab, kuidas me omavahel läbi hakkame saama. Arvan, et mingil määral on perega suhtlemisel ka minul süüd, kuna ma olen arvanud, et nad tahavad mind pidevalt kodust välja saata ja olengi seda teinud, siis nüüd arvan, et võib-olla nad hoopis ise arvasid, et ma ei taha nendega aega veeta. Ühesõnaga mulle kui naisele omane - ülemõtlemine. Asjadest tuleb rääkida, mitte oma peas veidraid mõtteid koguda :) Hetkel on mul hea meel, et ma vähemalt suudan oma vigu tunnistada, eks see ongi siin elamise üks plusse, analüüsin oma käitumist. 

Eelmisel nädalal veetsin palju aega ka spordiklubis erinevaid treeninguid külastades. Täna, pühapäeva hommikul, käisin vesiaeroobikas. Olin ühe oma tuttavaga ainus noor, ülejäänud olid +50 vanamemmed ja treeneriks oli mees :) Huvitav kombinatsioon..aga ei, mulle meeldis. Esialgu vaadati mind natuke imelikult, kuna olin ainuke bikiinides, teised kandsid ikka trikood, aga see-eest tegi mulle vetelpäästja komplimendi, et mul on ilus keha :D:D ma ei tegi nüüd kohe, kuidas seda võtta. Igatahes järgmiseks korraks muretsen endale kindlalt trikoo. Neljapäeval käisin zumba fitnessis ja see on siiani olnud üks parimaid zumbasid..treener oli super ja peale trenni tundsin end ülihästi.
Reedel käisin maniküüris ja pediküüris, kuna hostpere kinkis mulle siia saabudes ühe salongi kinkekaardi. Eelmisel päeval olin uurinud kui suure summa ulatuses protseduure võtta saan ja panin endale aja kirja. See salong oli suur ja isegi üks mees oli pediküüri ametis, see oli minu jaoks üllatus. Siin teevad mehed ja naised kõiki töid, sugu ei ole siin oluline. Nautisin seda võimalust külastada fancyt ilusalongi täiega, see oli mõnus vaheldus.
Nädala jooksul leidsin aega käia ka raamatukogus ise, mitte koos lastega. Lastega käies ei ole aega mul endale miskit välja valida, kuna pean neil silma peal hoidma. 3-aastane on nii kiire, et võib isegi 1 minuti jooksul miskit korda saata kui silma peal ei hoia:D Seega tuleb kogu aeg valvel olla. Raamatukogust saab siin laenutada kõike - raamatuid, ajakirju, dvd-sid. Tahan siin rohkem lugeda ja end harida teistmoodi kui ma seda ülikoolis olen teinud. Siin on mul hetkel võimalus lugeda seda mida ma ise tahan :) ei ole kogu aeg tempot taga, et midagi peab olema tähtajaks tehtud.

Järgmine nädal tõotab mul tulla töine ja kiire, alustan küll kooliga, aga juba kolmapäeval ja neljapäeval ma kooli minna ei saa, kuna pean õhtuti lapsi vaatama. Aga no pole hullu, kuna see on adult school, siis on oma asi, kas käid kohal või mitte. Järgmisel reedel 30.augustil on meil igakuine au pair meeting ühe uue hostfamily juures. Grillime ja teeme tutvust uute au pairidega.
Sel nädalal jõudis minuni ka uudis, et üks neiu, kes lõpetas just siin oma au pairi aastat suri Hawail, hai rünnak..see ehmatas kõiki siinseid au paire, kuna ta oli üks meie programmist..seega kunagi ei või teada, mis juhtuda võib.
Meie grupi juht siin määras mind juba ühe uue tüdruku buddyks. Pean temaga ühendust võtma ja linna tutvustama. Minu hostmom imestas, et miks just mina, kes oma olen siin ainult kuu olnud, aga ma ei teagi, miks..Igatahes on see uus tüdruk ülitore ja minu vanune!!! mis on kõige olulisem, arvan, et temaga meil veel hakkab nalja saama, sest ta tundub olevat minuga samal lainel. Talle ei meeldi küll shopata, aga teised meile mõlemale meeldivad tegevused kattuvad. Selle üle olen ma väga õnnelik, et siin on ka keegi minu vanune.
Mulle on siin öeldud, et olen nii pikka kasvu, jep, nii on. Siin on väga lühikesed inimesed :D Seega mehe leidmisega läheb siin raskeks..vähemalt hostperes on mul pikka kasvu ema ja isa, seega siin ei pea ma end halvasti tundma. Ja tegelt ega ma ei tunnegi, pigem olen uhke, et ma pole lühikest kasvu :)
Ootan huviga tulevat nädalalt, olen põnevil oma kooli minekuga ja laste kooliga, sest ma ei kujuta ette, kuidas ma jätan 3-aastase pre-schooli "võõraste tädidega". Täna ma küsisin temalt, et kas sa tead kuhu sa järgmine nädal lähed, siis ütles et koooli!!! loodan, et see kooli minek läheb meil suhteliselt valutult. Õnneks on 3-aastasel kool ainult 2 korda nädalas, vanematel 5 ja 7 aastasel aga iga päev. Siin on nii, et sa ei pea kooli sisse ise minema, vaid kui jõuad kooli ette, siis tulevad õpetajad ja võtavad lapsed ise käekõrvale, turvalisuse mõttes. Seega kui järgi minnakse on sama teema ja nüüd olen üritanud õpetada 3-aastasele, et milline minu auto on. Enamasti ta teab, ainult vahepeal unustab ära.

Soovin kõigile minu blogile kaasaelajatele ilusat suve viimast nädalat :) Nautige kodumaist toitu (mida mina igatsen) ja ilusaid, sumedaid suveõhtuid. Oeh, kuidas vahepeal tahaks lihtsalt olla kodus ja tähti vaadata...