Täna on siis jälle pühapäev ja olen võtnud eesmärgiks, et just pühapäeviti kirjutan blogi. Vabandan juba ette kui tänane blogi on natuke segane, kuna olen väsinud, aga tahan lihtsalt oma tänased mõtted kirja panna.
Peale esimest siin veedetud kuud saan juba öelda, et olen muutunud. Ise tunnen nii, olen ikka sama Maki, aga lihtsalt vaatan maailma juba teisiti. Lapsed olid sel nädalal paremad kui eelmisel ja loodan, et veel paremad tuleval nädalal. Laupäeval (eile) olin üksi kodus, kuna ema/isa olid Las Vegases. Lapsed veetsid oma laupäeva vanavanemate juures ja õhtul tundsin end päris üksi suures majas, igatsesin lapsi. Täna, kui neid nägin olin nii õnnelik, et nad jälle kodus on. Ütlesin ka seda neile ja nemad selle peale hakkasid mind küsimustega pommitama, et kus ma olin ja mis ma tegin :D Miks nad küsisid, kus ma olin? Nad teadsid et olen San Franciscos ja tahtsid teada, mida ma seal nägin. Käisime San Franciscos, kõige pealt Exploratoriumis (nagu AHHAA), see oli ülimalt suur ja veetsime seal 2 tundi. Oleks rohkem aega olnud oleks kauem olnud, aga kell 2 oli meil appintment mu hostdad'i chocolate factorys (TCHO). Jõudsime sinna täpselt kell 2 ja mees seal ütles mulle, et oleme hiljaks jäänud ja ei saa tuurist osa võtta, et 5 min enne kella 2te tuleb kohal olla. Ma olin väga kuri selle onu peale ja helistasin oma hostdad'ile. Tema muidugi ajas asja kohe korda ja lõpuks ikka saime tuurile..hiljem tuli üks teine onu minu käest andeks paluma selle segaduse pärast ja kompenseeris olukorra kuuma sokolaadiga :) No miks mitte!? Peale vaatamisväärsuste avastamist läksime lõunat sööma ja ma võtsin oma esimese Corona siin, lihtsalt ei suutnud enam vastu panna. Ilm oli San Francisco kohta imeline - soe, päike ja ei mingit udu :)) Seega Corona oli nagu kirss tordil. Peale lõunat tahtis üks tüdrukutest minna Hip-Hop tundi, mis pidi 2 tundi kestma ja mina ühe teise tüdrukuga läksime nii kauaks ühte store'i shoppama. Peale paari tundi helistas mulle laste vanaema ja juba siis mõtlesin, et okei midagi on valesti ja oligi..Laste ema oli Las Vegases tormilõksus ja lennureis tühistati. Tahtsin kohe koju sõita ja vanavanemaid aidata (hoolimata sellest, et mul oli vaba päev), tuli lapsed ju magama panna. Ja siis hakkas mu päeva kohutavaim osa pihta..esialgu teavitasin neiut, kes oli hiphop tunnis, et pean kohe koju sõitma ja teine tüdruk, kes oli meiega, tuleb kaasa. Läksimegi ja võtsime barti (pole rong ega metroo, ma ei tea, mis sõiduk see on, aga sarnaneb metroole) et kodupoole sõita ja SIIS...keset sõitu teavitatakse, et järgmises peatuses peavad kõik reisiad väljuma, kuna bart on out of the service ehk siis mingid probleemid..mõtlesin kohe, et minuga ikka peab midagi juhtuma kui mul on kiire kuhugi. Pidime siis mingis getolinnas 20 minutit ootama ja piletiga jändama. Siin on nõme piletisüsteem, vähemalt selle bartiga, igatahes kulutasin palju raha selle peale. Ja siis tulid mingid mustad mehed meiega rääkima, et kust me pärit oleme ja et mis teeme siin, kas housepartyle ei tahaks tulla jne. Igatahes väga tüütu ja hiljem sain vanaemalt teada, et sellised tüübid on väga ohtlikud..tore. Lõpuks jõudsin koju ja väike beebi oli halvas tujus ja püüdsin tegeleda tema rahustamisega, magama panemisega, mis peale 1,5 tundi ka õnnestus. Siis aga kirjutas mulle neiu, kes oli hip-hop tunnis, et kuna olime minu autoga bartstationis, et pean temale eraldi järgi minema ja koju viima..HALLOO!?? kuidas ma peaksin seda tegema, kui pean laste järgi vaatama. Igatahes väga mõtlematu, isekas temast. Mulle tundub, et see neiu lihtsalt kasutab mind hetkel ära, kuna olen siin uus ja saan oma autot kasutada igal ajal. Ühesõnaga pettusin selles neius, kuna tema arvates tegin ma valesti, et koju sõitsin laste juurde, kuna mul oli ju vaba päev. Lõpuks ma võtsin julguse kokku ja ütlesin talle, et sorri ma ei jäta lapsi üksi ja ei tule sulle järgi ja ma isegi ei tea, kuidas ta koju sai..ilmselt on ta kuri minu peale, aga mulle on alati olnud perekond esikohal ja on seda ka siin. Hoolimata sellest, et olen siin nii vähe olnud. Õnneks saab see pühapäev kohe läbi ja järgmine kord mõtlen paremini oma reisi läbi. Esimene korralik õppetund siin reisimisega ja sõpradega. Nüüd ma tean lihtsalt, et olen hea tuttav hiphop tüdrukule, kuna mul on auto..ja see sõprus siin ka lõpeb, sest ma ei kavatse enam tallaalune olla :) Nii lihtne see ongi. Sain kinnitust, et sõbrad siiski ei teki üleöö. Nagu üks hea sõbranna mulle ütles, anna endale aega ja seda ma ka teen. Ei hakka enam kiirustama nende sõprade otsimisega siin. Parem käin esialgu üksi ja avastan siinset maailma, kui pean kellegis pettuma.
Sel nädalal alustasin ka oma trenniga kohalikus spordiklubis. I love it! See on parim võimalus puhkamiseks. Treeningud said teoks tänu mu perele siin, pereisa tuli isiklikult minuga kaasa, et saaksin liikmeks ja tasus isegi mu liikmemaksu. Ütles, et kingitus sulle. See pole mingi üüratu summa, aga mitte ka kõige odavam lõbu. Olen neile kõige eest nii tänulik! Alati muretsevad kui ma ei naerata. Sel nädalal öeldi mulle, et naeratan rohkem, et millest see tuleneb? Oli vist hea nädal, ma arvan.
Eile laupäeval skypesin oma päris perega ja meil on hetkel külas sugulane Austraaliast. Praegu tunnen, et tahaks kodus olla ja oma sugulasega (keda ma pole kunagi näinud, väliseestlane) aega veeta. Aga nüüd olen plaani võtnud, et tahan peale siin veedetud aastat minna sugulastele Austraaliasse külla ja kui ma midagi tahan, siis selle ma ka saavutan! Nii tore oli näha oma vanemaid ja oma lemmikloomi skype vahendusel, see pole see, mis reaalne elu, aga ajab asja ära küll.
Siin olles igatsen väga lihtsaid asju..olla oma tartu kodus ja ahju kütta (mis Eestis olles oli tüütu), süüa Eesti toitu ja hetkel igatsen koduaia õunu (sain siinset koduaia õuna, mis lõhnas samamoodi kui Eestis ja sattusin sellest eufooriasse ja neiu, kes seda mulle pakkus ei suutnud ära imestada, et selline reaktsioon ühest õunast:D) Aga jah..siin lihtsalt paratamatult hakkad koduseid asju hindama, nii on. Samuti võin öelda, et olen siin rahulikum inimene kui Eestis, lapsed lihtsalt õpetavad sälitama rahu, kuna nendega teisiti ei saa. See nädal, mis tuleb on neil vaba nädal ja siis järgmine nädal lähme kõik siin kooli, nii mina kui ka lapsed :)
Ja veel..kolmapäeva õhtul kokkasin koos pereisaga ja eelnevalt käisime koos poes vaja minevaid asju ostmas ja leidsin riiulilt Eesti õlu :)
Peale esimest siin veedetud kuud saan juba öelda, et olen muutunud. Ise tunnen nii, olen ikka sama Maki, aga lihtsalt vaatan maailma juba teisiti. Lapsed olid sel nädalal paremad kui eelmisel ja loodan, et veel paremad tuleval nädalal. Laupäeval (eile) olin üksi kodus, kuna ema/isa olid Las Vegases. Lapsed veetsid oma laupäeva vanavanemate juures ja õhtul tundsin end päris üksi suures majas, igatsesin lapsi. Täna, kui neid nägin olin nii õnnelik, et nad jälle kodus on. Ütlesin ka seda neile ja nemad selle peale hakkasid mind küsimustega pommitama, et kus ma olin ja mis ma tegin :D Miks nad küsisid, kus ma olin? Nad teadsid et olen San Franciscos ja tahtsid teada, mida ma seal nägin. Käisime San Franciscos, kõige pealt Exploratoriumis (nagu AHHAA), see oli ülimalt suur ja veetsime seal 2 tundi. Oleks rohkem aega olnud oleks kauem olnud, aga kell 2 oli meil appintment mu hostdad'i chocolate factorys (TCHO). Jõudsime sinna täpselt kell 2 ja mees seal ütles mulle, et oleme hiljaks jäänud ja ei saa tuurist osa võtta, et 5 min enne kella 2te tuleb kohal olla. Ma olin väga kuri selle onu peale ja helistasin oma hostdad'ile. Tema muidugi ajas asja kohe korda ja lõpuks ikka saime tuurile..hiljem tuli üks teine onu minu käest andeks paluma selle segaduse pärast ja kompenseeris olukorra kuuma sokolaadiga :) No miks mitte!? Peale vaatamisväärsuste avastamist läksime lõunat sööma ja ma võtsin oma esimese Corona siin, lihtsalt ei suutnud enam vastu panna. Ilm oli San Francisco kohta imeline - soe, päike ja ei mingit udu :)) Seega Corona oli nagu kirss tordil. Peale lõunat tahtis üks tüdrukutest minna Hip-Hop tundi, mis pidi 2 tundi kestma ja mina ühe teise tüdrukuga läksime nii kauaks ühte store'i shoppama. Peale paari tundi helistas mulle laste vanaema ja juba siis mõtlesin, et okei midagi on valesti ja oligi..Laste ema oli Las Vegases tormilõksus ja lennureis tühistati. Tahtsin kohe koju sõita ja vanavanemaid aidata (hoolimata sellest, et mul oli vaba päev), tuli lapsed ju magama panna. Ja siis hakkas mu päeva kohutavaim osa pihta..esialgu teavitasin neiut, kes oli hiphop tunnis, et pean kohe koju sõitma ja teine tüdruk, kes oli meiega, tuleb kaasa. Läksimegi ja võtsime barti (pole rong ega metroo, ma ei tea, mis sõiduk see on, aga sarnaneb metroole) et kodupoole sõita ja SIIS...keset sõitu teavitatakse, et järgmises peatuses peavad kõik reisiad väljuma, kuna bart on out of the service ehk siis mingid probleemid..mõtlesin kohe, et minuga ikka peab midagi juhtuma kui mul on kiire kuhugi. Pidime siis mingis getolinnas 20 minutit ootama ja piletiga jändama. Siin on nõme piletisüsteem, vähemalt selle bartiga, igatahes kulutasin palju raha selle peale. Ja siis tulid mingid mustad mehed meiega rääkima, et kust me pärit oleme ja et mis teeme siin, kas housepartyle ei tahaks tulla jne. Igatahes väga tüütu ja hiljem sain vanaemalt teada, et sellised tüübid on väga ohtlikud..tore. Lõpuks jõudsin koju ja väike beebi oli halvas tujus ja püüdsin tegeleda tema rahustamisega, magama panemisega, mis peale 1,5 tundi ka õnnestus. Siis aga kirjutas mulle neiu, kes oli hip-hop tunnis, et kuna olime minu autoga bartstationis, et pean temale eraldi järgi minema ja koju viima..HALLOO!?? kuidas ma peaksin seda tegema, kui pean laste järgi vaatama. Igatahes väga mõtlematu, isekas temast. Mulle tundub, et see neiu lihtsalt kasutab mind hetkel ära, kuna olen siin uus ja saan oma autot kasutada igal ajal. Ühesõnaga pettusin selles neius, kuna tema arvates tegin ma valesti, et koju sõitsin laste juurde, kuna mul oli ju vaba päev. Lõpuks ma võtsin julguse kokku ja ütlesin talle, et sorri ma ei jäta lapsi üksi ja ei tule sulle järgi ja ma isegi ei tea, kuidas ta koju sai..ilmselt on ta kuri minu peale, aga mulle on alati olnud perekond esikohal ja on seda ka siin. Hoolimata sellest, et olen siin nii vähe olnud. Õnneks saab see pühapäev kohe läbi ja järgmine kord mõtlen paremini oma reisi läbi. Esimene korralik õppetund siin reisimisega ja sõpradega. Nüüd ma tean lihtsalt, et olen hea tuttav hiphop tüdrukule, kuna mul on auto..ja see sõprus siin ka lõpeb, sest ma ei kavatse enam tallaalune olla :) Nii lihtne see ongi. Sain kinnitust, et sõbrad siiski ei teki üleöö. Nagu üks hea sõbranna mulle ütles, anna endale aega ja seda ma ka teen. Ei hakka enam kiirustama nende sõprade otsimisega siin. Parem käin esialgu üksi ja avastan siinset maailma, kui pean kellegis pettuma.
Sel nädalal alustasin ka oma trenniga kohalikus spordiklubis. I love it! See on parim võimalus puhkamiseks. Treeningud said teoks tänu mu perele siin, pereisa tuli isiklikult minuga kaasa, et saaksin liikmeks ja tasus isegi mu liikmemaksu. Ütles, et kingitus sulle. See pole mingi üüratu summa, aga mitte ka kõige odavam lõbu. Olen neile kõige eest nii tänulik! Alati muretsevad kui ma ei naerata. Sel nädalal öeldi mulle, et naeratan rohkem, et millest see tuleneb? Oli vist hea nädal, ma arvan.
Eile laupäeval skypesin oma päris perega ja meil on hetkel külas sugulane Austraaliast. Praegu tunnen, et tahaks kodus olla ja oma sugulasega (keda ma pole kunagi näinud, väliseestlane) aega veeta. Aga nüüd olen plaani võtnud, et tahan peale siin veedetud aastat minna sugulastele Austraaliasse külla ja kui ma midagi tahan, siis selle ma ka saavutan! Nii tore oli näha oma vanemaid ja oma lemmikloomi skype vahendusel, see pole see, mis reaalne elu, aga ajab asja ära küll.
Siin olles igatsen väga lihtsaid asju..olla oma tartu kodus ja ahju kütta (mis Eestis olles oli tüütu), süüa Eesti toitu ja hetkel igatsen koduaia õunu (sain siinset koduaia õuna, mis lõhnas samamoodi kui Eestis ja sattusin sellest eufooriasse ja neiu, kes seda mulle pakkus ei suutnud ära imestada, et selline reaktsioon ühest õunast:D) Aga jah..siin lihtsalt paratamatult hakkad koduseid asju hindama, nii on. Samuti võin öelda, et olen siin rahulikum inimene kui Eestis, lapsed lihtsalt õpetavad sälitama rahu, kuna nendega teisiti ei saa. See nädal, mis tuleb on neil vaba nädal ja siis järgmine nädal lähme kõik siin kooli, nii mina kui ka lapsed :)
Ja veel..kolmapäeva õhtul kokkasin koos pereisaga ja eelnevalt käisime koos poes vaja minevaid asju ostmas ja leidsin riiulilt Eesti õlu :)
Kõigile oma blogi lugejatele soovin ilusat suve lõppu ja olge õnnelikud selle üle, mis teil on. Ärge virisege, et miskit on halvasti või pole piisavalt, alati saab ainult paremaks minna :) Ma olen seda juba siin kogenud ja kinnitan seda teile! Tänane blogi mulle endale ei meeldi, kuna see on kiiruga ja segaselt kirjutatud, aga loodan, et saate natukenegi aimu mu eelmisest nädalast.
Nii palju elutarkust ja kogemusi....
VastaKustutaAitäh kirjutise eest! Emps
2,50€ Saku õlle eest poes... Vist väga mitte! :D
VastaKustuta