üks nädal on jälle selja taha jäänud ja uus ootab ees. Nii nädalast nädalasse blogi kirjutades ja end motiveerida üritades, olen viimasel ajal avastanud, et suured muutused MINUS on alles NÜÜD toimunud. Varem muutustest kirjutades ma pigem kujutasin ette, kuidas ma olen muutunud või tulevikus muutun, kuid nüüd oma mõtteid kirja pannes mõtlen kõike, mida kirjutan tõsiselt (mitte, et ma varem poleks mõelnud, aga..) - minu kogemus Cali's on mind päriselt muutnud ja seda ainult heas mõttes. Ma oskan oma käitumist paremini kontrollida/ analüüsida, kuigi ega ma ei salga, et pikk tee on veel minna. Olen õppinud igat õppetundi hindama ja mis kõige olulisem - ennast väärtustama! Ma arvan, et minu kõige suuremad langushetked Ameerikas oldud ajal jooksul ongi olnud tingitud sellest, et ma unustasin mingiks ajaks iseend täiesti ära ja seadsin esikohale ainult lapsed. Aprillikuu oli minu jaoks üks raskemaid kui nii võib öelda. Ei olnud harv juhus kui leidsin end õhtuti voodisse seades pisaraid poetamas või end haletsedes, et kui raske mul ikka on. Võib-olla olin "mustas augus" seepärast, et just oli ema siin koos minuga olnud (toetanud) ning raske oli uuesti argiellu tagasi suunduda, kuid samas selle väga raske perioodi ajal õppisin iseenda vajadusi jälle märkama. Ka mina olen isiksus, kes vajab nii mentaalset kui füüsilist hoolt ja selles pole mitte midagi imelikku, tuleb leida see aeg enda jaoks. Laste vajadused on muidugi olulised, aga ka neil põnnidel tuleb aru saada, et nemad ei ole maailmanabad. Minagi vajan puhkust ning rahu, et olla see rõõmus Maki, kes viitsib nende marakrattidega jaurata. Kui varem oli nii, et jooksin iga lapse sõna peale, siis nüüd on nii, et kui mul on parajasti oma tegevus pooleli ning pole elu-surma küsimus, siis tuleb neil oodata.
Üks ütlemata oluline muutus on toimunud ka väärtushinnagutes (mitte, et mul need varem paigas poleks olnud), oskan hinnata väikseid asju enda ümber. Isegi oma emakeeles suhtlemine on väärtus omaette.. Veel olen õppinud, et õnnelik tuleb osata olla! Olgu minu elu siin kui raske tahes, aga siiski on mul põhjust olla õnnelik. Kasvõi selle üle, et mulle anti võimalus elada aasta eemal oma väiksest maailmast.
Üks ütlemata oluline muutus on toimunud ka väärtushinnagutes (mitte, et mul need varem paigas poleks olnud), oskan hinnata väikseid asju enda ümber. Isegi oma emakeeles suhtlemine on väärtus omaette.. Veel olen õppinud, et õnnelik tuleb osata olla! Olgu minu elu siin kui raske tahes, aga siiski on mul põhjust olla õnnelik. Kasvõi selle üle, et mulle anti võimalus elada aasta eemal oma väiksest maailmast.
Minult on viimasel ajal küsitud, et mis on need asjad, mida ma koju tulles kindlasti teha tahan. Täitsa tavalised asjad - minna marjule, niita muru, rohida, metsas jalutada, grillida, kallite inimestega aega veeta, kuulata rohutirtsude sirinat ... ning see loetuelu jätkub. Teie, kes te seda blogi loete, võite mõelda, et imelik inimene, et need on ju nii lihtsad asjad, aga teate .. käige ise aastaks ära, siis saate aru! Muidugi ei jää Cali minust maha, kuna need mälestused minu peas käivad ju kogu aeg minuga kaasas ning pildimaterjali kavatsen endale igati nähtavatesse kohtadesse paigutada. Võib öelda, et olen vaimsel tasandil teinud tohutu arengu.
Paraku tuleb hakata mul end ette valmistama kojutulekule. Ütlen ausalt, et kui ma ei hoiaks siin 4 last (kui mul oleks teistsugune töö), siis ma jääksin kauemaks, kuid olen aru saanud, et see ei ole amet, mida ma tahaks teha kauem kui aasta. California on ja jääb minu südamesse, kuna see on lihtsalt NII imeline paik elamiseks! Ma ei väsi kordamast kui ilus ning maagiline siin on. Kuid jah, mõtted paratamatult keerlevad juba Eestisse tulekuga, et mis ja kuidas. Kuna me siin California perega kolime kahe nädala pärast rendimajja, siis see toob kaasa endaga varajase pakkimise. See tähendab, et mul tuleb uuel nädalal minna juba kohvreid ostma ning alustada proovi pakkimisega. Nii naljakas kui see ka ei oleks, siis eelmisel nädalal nägin ma und, et olin Eestis (ma rohkem täpsemalt midagi ei mäleta), aga hommikul ärgates olin totaalselt segaduses, et kus ma siis olen, kas Eestis või Cali's. Arvata võib, et mida lähemale aeg jõuab, seda hullemaks vist läheb..
Paraku tuleb hakata mul end ette valmistama kojutulekule. Ütlen ausalt, et kui ma ei hoiaks siin 4 last (kui mul oleks teistsugune töö), siis ma jääksin kauemaks, kuid olen aru saanud, et see ei ole amet, mida ma tahaks teha kauem kui aasta. California on ja jääb minu südamesse, kuna see on lihtsalt NII imeline paik elamiseks! Ma ei väsi kordamast kui ilus ning maagiline siin on. Kuid jah, mõtted paratamatult keerlevad juba Eestisse tulekuga, et mis ja kuidas. Kuna me siin California perega kolime kahe nädala pärast rendimajja, siis see toob kaasa endaga varajase pakkimise. See tähendab, et mul tuleb uuel nädalal minna juba kohvreid ostma ning alustada proovi pakkimisega. Nii naljakas kui see ka ei oleks, siis eelmisel nädalal nägin ma und, et olin Eestis (ma rohkem täpsemalt midagi ei mäleta), aga hommikul ärgates olin totaalselt segaduses, et kus ma siis olen, kas Eestis või Cali's. Arvata võib, et mida lähemale aeg jõuab, seda hullemaks vist läheb..
Ma tean, et tagasi tulles tuleb olla mul valmis selleks, et kõik Eestis on ikka endine. Ainus, kes on muutunud, olen mina. Seega tuleb mul endale teadvustada, et kõik minu tuttavad/ lähedased ei mõtle nii nagu mina ning et mina olen see, kellel tuleb Eesti eluga uuesti kohandeda mitte vastupidi. Samal ajal ma muidugi ei kavatse ennast ära kaotada, vaid kohaneda vastavalt olukorrale. Tuleb endale sisendada kannatlikkust ning tolerantsust!
Nagu uudistest olen lugenud, siis teile on ka kuumalaine jõudnud. Eesti on vist uueks Californiaks saanud. Nagu ma eelmises postituses kirjutasin, siis nädal on ka meil olnud üüberkuum, alates reedest tõmbas tagasi ja uus nädal peaks olema keskmine, mitte väga kuum. Kuumuse tõttu leiutasin oma kahele väiksemale põnnile jahutuse veekausi näol, kus nad said oma mänguasjadega vees plätserdada.
Vesi on laste vaieldamatu lemmik!
Minu üllatuseks lisati laste tegevustesse eelmisest nädalast ka ujumistunnid, mis näevad välja nii, et teisipäeviti veedan 2 tundi kõigi 4 lapsega basseini ääres :) Ütlen ausalt, et esialgu olin kui puuga pähe saanud ja lõi ikka rööpast välja küll. Mis vastutus!! Okei, kahte vanemat ma usaldan, aga Declan ei tunneta absoluutselt ohtu ning Corinne't pean ma kogu aeg hoidma. Kõige raskem selle juures on see, et beebi ainult vees olekski, kuid samal ajal kui ühel neljast on tund pean mina teisi samal ajal söötma ja jõudma veel koolitöö ka nendega ära teha.. See on minu jaoks kui eraldi missioon. Minu energiakulu on teisipäeviti meeletu!
Neljapäeval oli mul vaba päev ja üle poole päevast veetsin toas arvuti taga. Mõtlete, et miks? Aga seepärast, et panin kokku juba oma sügisest tunniplaani ülikoolis ning kirjutasin motivatsioonikirja ühte potentsiaalsesse töökohta, kus end tulevikus näha sooviksin. Muidugi pole koostatud tunniplaan jääv, kuid sain vähemalt enda jaoks aimduse, mis mind ees ootab. Sügis tõotab tulle kõike muud kui igav! Ettevalmistused käivad.
Laupäev möödus töötähe all ning peale tööd käisin oma kodu lähedal matkarajal ühe uue au pairiga jalutamas. Endalegi märkamatult jalutasime kokku 5 miili ehk 8.4 km. Rajalt avanesid väga ilusad vaated ning tagasi jalutades eksis meie teele ära ka üks kits :) Kindlasti vabal momendil kavatsen sinna tagasi jalutama/jooksma minna, kuna sellist võimalust ei saa ju kasutamata jätta.
Muidugi kuulub minu päevade juurde ka treeningsaalis viibimine. Olen viimasel ajal enda jaoks leidnud Bodypump'i ning laupäeva hommikul tegin tutvust ka Cardio Kickbox'iga, mis tundub mulle samuti sobivat. Plaanin lähiajal teha ka väikse postituse oma trennidest (kuidas ma üritan end vormis hoida) ning millist rolli mängib tervislik/ aktiivne eluviis californialaste jaoks. Hoidke silmad lahti!
Muidugi kuulub minu päevade juurde ka treeningsaalis viibimine. Olen viimasel ajal enda jaoks leidnud Bodypump'i ning laupäeva hommikul tegin tutvust ka Cardio Kickbox'iga, mis tundub mulle samuti sobivat. Plaanin lähiajal teha ka väikse postituse oma trennidest (kuidas ma üritan end vormis hoida) ning millist rolli mängib tervislik/ aktiivne eluviis californialaste jaoks. Hoidke silmad lahti!
Californias kasvavad orhideed vabas looduses!
Pühapäeval oli juba ammu ette teada, et on vanema poisi esimene armulaud. Hommikul käisime kõik kirikus tseremoonial ja peale seda suundusime ühe sugulase suurde majja kui oli siis selline peo laadne istumine. See oli väga oluline päev Augie jaoks ning kuna ta mind ise isiklikult kutsus, siis ma ei saanud eitavalt vastata ja veetsin peaaegu, et terve päeva perega.
Saigi juba palju kirjutatud ning lõpetan siinkohal oma jutuvada. Nautige Eesti soojasid ilmasid ning tormi ajal püsige kodus! Soovin kõigile ilusat algavat nädalat ning nautige oma esmaspäeva hommikust kohvi (mina teen seda umbes 12h pärast).
With love,
California Girl
Kallis Maki! Ikka ja jälle toonitan kui hea on lugeda sinu kirjutisi! Olen neist lummatud ja alati on pisar sirmanurgas. Teisipäevadeks sulle eriliselt palju kannatust ja energiat! Ja tead täna ma mõtlesin, et varsti on gi see hetk, kui sa kirjutad oma järjekordse teksti pealkirjaks 35 päeva kojutulekuni, uh kuidas aeg lendab! Igatsen sind väga ja ootan nii väga koju. Armastusega Emps.
VastaKustuta