Terekest kõigile,
sättisin end pühapäevale kohaselt voodi, et blogi kirjutada. Esialgu mõtlesin, et ei kirjuta täna, aga siis otsustasin ikkagi, et jagan natuke oma mõtteid.
Nädal on läinud üpris kiirelt võrreldes paari eelmisega. On olnud häid päevi ja halbu. Miks ka selline pealkiri? 7-aastane Augie on mulle 2 viimase nädala jooksul natuke peavalu valmistanud, isegi võiks öelda nii palju, et istusin pereemaga neljapäeva õhtul maha ja ütlesin välja, et mina enam ei oska. Kas varajane puberteet või mis, aga poiss näitab iseloomu ja pushib mind nii palju kui võimalik. Pereema ütles selle peale, et ma jätkaks sama karmi olekut tema suhtes, kuna teisiti ei ole võimalik.
Jah, on õige kui mõtlete, et mis ei saa 7-aastasest jagu või? Ei saa jah. Liiga palju on kätte antud ja nüüd näitab võimu. Õnneks ta pole mulle veel öelnud, et olen halvim au pair maamunal. Eelmiste au pairidega rääkides on ta neile seda iganädalaselt korrutanud. Mulle ta igatahes pole kordagi nii öelnud ja loodan, et ta ei ütle ka. Siiski loodan, et ta parandab oma käitumist ja saab aru, et nii mina kui ka vanemad soovivad talle ainult parimat. Mul tuleb leida nipp, kuidas hea Augie sellest kiuslikust poolest välja saada.
Ühesõnaga mul oli üsna töine nädal, ainult pühapäeval olin vaba. Laupäeval hoidsin oma marakratte ja hiljem (kuna olen nii nõutud nanny :D) hoidsin silma peal kõrvalmaja põnnidel. Natuke lisaraha ei tee ju paha :)
Pühapäev nägi välja selliselt, et pärastlõunal võtsin Silja rongijaamast peale ning suundusime poodi veini ostma. Muidugi käib veini juurde ka natuke juustu, crackereid ja lõhet. Aga kahjuks kodus juustu avades selgus, et see juust ei kõlba küll kuhugi (ehk siis oli vanaks läinud). Silja ütles kohe, et lähme ostame uue, aga mina seda asja nii ei jätnud. Võtsin selle halvaks läinud juustu kaasa ja viisin poodi tagasi ning saime selle asemel uue juustu valida :) Väiksest peale on ema mulle õpetanud, et kui miski on valesti/halvaks läinud, siis tuleb see tagasi viia ja oma õigust nõuda. Ma ei olnud kuri, vaid inimlik ja isegi poemüüja sai aru, et see juust ei kõlba kuhugi. Lihtsalt tuleb olla julge ja enda eest seista.
Aga tulevast nädalast nii palju, et sõidame terve perega Lake Tahoe'sse suusatama. Mina muidugi töötan ja kannan põnnide eest hoolt ning vanemad puhkavad. Loodan vähemalt, et saan ka ise natuke lumemõnusid nautida ja peale tööd kasvõi korraks suusad/uisud alla. Tahoe kohta nii palju, et ma soojalt soovitan lugeda seda blogi: http://www.tassike.ee/2014/01/sinine-tahoe/ , see on ühe Eesti tüdruku silmade läbi kirjutatud ja minu arvates väga hästi edasi antud. Seega palun lugege, kel aega/huvi/tahtmist. Saate natuke aimu, kuhu me suusatama läheme.
Tulemas on ületundide nädal ja arvatavasti laupäeval tagasi jõudes lihtsalt magan, sest uskuge mind ega see au pairi eluke nüüd nii lihtne ka pole. On nii häid kui ka halbu päevi, aga uskuge mind need ilusad armsad hetked korvavad kõik halva :) Ega kõrvalvaatajad ei saagi aru kui palju vaeva me siin näeme. Meie oleme selle olukorra/perekonna keskel ja kogeme seda kõike omal nahal. Enamasti arvatakse ikka filmide põhjal, et mis see siis ära ei ole, et paned teleka käima ja ongi ilus ja lihtne kõik. Aga nii see pole..lapsed vajavad 100% meie (au pair'ide) tähelepanu ja ka armastust. Minus püsib siiski väike usk, et ma suudan sellesse perre, nendesse põnnidesse väikse endapoolse märgi maha jätta. Ma tean, et peale mind tuleb uus neiu, kellel on omad põhimõtted ja reeglid, kuid siiski, äkki neile jääb minust midagi meelde/külge. Kasvõi see et üksteist tuleb austada ja armastada. Proovin iga päev neile rääkida kui hästi neil kõik on ja kui õnnelikud lapsed nad tegelikult on.
Ühesõnaga mul oli üsna töine nädal, ainult pühapäeval olin vaba. Laupäeval hoidsin oma marakratte ja hiljem (kuna olen nii nõutud nanny :D) hoidsin silma peal kõrvalmaja põnnidel. Natuke lisaraha ei tee ju paha :)
Pühapäev nägi välja selliselt, et pärastlõunal võtsin Silja rongijaamast peale ning suundusime poodi veini ostma. Muidugi käib veini juurde ka natuke juustu, crackereid ja lõhet. Aga kahjuks kodus juustu avades selgus, et see juust ei kõlba küll kuhugi (ehk siis oli vanaks läinud). Silja ütles kohe, et lähme ostame uue, aga mina seda asja nii ei jätnud. Võtsin selle halvaks läinud juustu kaasa ja viisin poodi tagasi ning saime selle asemel uue juustu valida :) Väiksest peale on ema mulle õpetanud, et kui miski on valesti/halvaks läinud, siis tuleb see tagasi viia ja oma õigust nõuda. Ma ei olnud kuri, vaid inimlik ja isegi poemüüja sai aru, et see juust ei kõlba kuhugi. Lihtsalt tuleb olla julge ja enda eest seista.
Aga tulevast nädalast nii palju, et sõidame terve perega Lake Tahoe'sse suusatama. Mina muidugi töötan ja kannan põnnide eest hoolt ning vanemad puhkavad. Loodan vähemalt, et saan ka ise natuke lumemõnusid nautida ja peale tööd kasvõi korraks suusad/uisud alla. Tahoe kohta nii palju, et ma soojalt soovitan lugeda seda blogi: http://www.tassike.ee/2014/01/sinine-tahoe/ , see on ühe Eesti tüdruku silmade läbi kirjutatud ja minu arvates väga hästi edasi antud. Seega palun lugege, kel aega/huvi/tahtmist. Saate natuke aimu, kuhu me suusatama läheme.
Tulemas on ületundide nädal ja arvatavasti laupäeval tagasi jõudes lihtsalt magan, sest uskuge mind ega see au pairi eluke nüüd nii lihtne ka pole. On nii häid kui ka halbu päevi, aga uskuge mind need ilusad armsad hetked korvavad kõik halva :) Ega kõrvalvaatajad ei saagi aru kui palju vaeva me siin näeme. Meie oleme selle olukorra/perekonna keskel ja kogeme seda kõike omal nahal. Enamasti arvatakse ikka filmide põhjal, et mis see siis ära ei ole, et paned teleka käima ja ongi ilus ja lihtne kõik. Aga nii see pole..lapsed vajavad 100% meie (au pair'ide) tähelepanu ja ka armastust. Minus püsib siiski väike usk, et ma suudan sellesse perre, nendesse põnnidesse väikse endapoolse märgi maha jätta. Ma tean, et peale mind tuleb uus neiu, kellel on omad põhimõtted ja reeglid, kuid siiski, äkki neile jääb minust midagi meelde/külge. Kasvõi see et üksteist tuleb austada ja armastada. Proovin iga päev neile rääkida kui hästi neil kõik on ja kui õnnelikud lapsed nad tegelikult on.
Minu beebi Corinne
Trouble Guy Declan
Valmistusime sõbrapäevaks - Reggie
Peavalu Augie, aga näete, ta naeratab mulle :)
With love,
California Girl
Sa oled armas!!!! Tore kuulda, et ema õpetussõnad aitavad elus edasi. Nii nagu mina olen sind õpetanud, jäävad ka sinu õpetussõnad neisse väikestesse marakrattidesse, lihtsalt OLE KANNATLIK ja ARMASTAV! Minuarust ongi need kõige lihtsamad vahendid ja ühtlasi ka võlusõnad laste kasvatamisel. JÕUDU, kannatlikkust ja armastust soovides, EMPS
VastaKustuta