Good times become good memories

Heihoo sõbrad!

on pühapäev 2.veebruar. Eestlaste rahvakalendris küünlapäev ja tähtpäevalt Tartu rahulepingu aastapäev. Ameeriklaste jaoks on aga tänavune 2.veebruar kaua oodatud Super Bowl'i päev ehk siis suursugune Ameerika jalgpalli finaalmäng. Finaali pääsesid Seattle Seahawks ja Denver Broncose. Minu pere ütles, et nad lähevad õhtul lihtsalt kuhugi dinnerit sööma, kus saavad mängu jälgida, seepärast otsustasingi Silja pere ameeriklasliku ürituse kasuks. Nad olid korraldanud suure istumise selle auks, st nad korraldavad seda iga aasta ja seda juba 18.aastat järjest. See on väga oluline Ameeriklaste jaoks. Väga põnev oli jälgida, kuidas inimesed kaasa elasid ja enne mängu selleks ette valmistusid. Söögid/joogid, atmosfäär - täismäng. Jälgisin ka mängu ja üritasin aru saada, aga kuna algusest saadik kiskus Seattle juba ette, siis pinget ei tekkinud, et kes võidab. Võitis Seahawks 43:8, ma pole küll asjatundja ameerika football'is, aga mu arust suht hale seis. Ülekanne ja üritus ise on muidugi võimsad + spetsiaalsed tehtud reklaamid. Kokkuvõtteks tore pühapäevane ajaviide :)

Elu on mul siin vaikselt kulgenud, midagi väga erilist juhtunud pole. Reedel peale tööd võttis Silja mu peale ja õhtul sõitsime SF'i peole. Jah, peole. Käisime ühes natuke undergroundi moodi kohas peol ja väga tore oli. Saime tantsida ja end välja elada. Aga kuna peole tulek eeldas ka ööbimiskohta, siis tuli meil see otsida. Esimesed rongid hakkavad nädalavahetusteti sõitma alles kell 8 ja pidu lõppes kell 4. Tavaliselt lõppevad siin peod kella 2 paiku, aga see oli natuke teistmoodi pidu, kus meie käisime. Siiski ei viitsinud me külmas SF'is külmetada ja otsisime hosteli. Leidsime enne linna minekut hosteli ning saime omale voodikohad. Peale pidu kõndisime umbes 40 minutit oma hostelisse, teepeale jäänud hostelid meile midagi suurt ei tõotanud, nägid ikka väga jubedad ja räämas välja..ma olin juba hirmul, et mis prussakad üle mu keha võivad roomata. Teepeal nägime ka palju kodutuid, kes magasid oma magamiskottides või hängisid niisama tänaval. Muidugi olen ma neid ju varem ka tänavatel näinud, aga öösel oli see hoopis teistmoodi ja kõle. Nad ei tee midagi, aga see vaatepilt oli üsna muserdav. Mängivad oma live muusikat ja jõllitavad sind..mul oli/on kahju neist. Samas tean, et nad ise selles süüdi ja neile pakutakse paremat elu, aga nad ise ei taha seda vastu võtta. Inimest ei saa sundida ju. Lõpuks jõudsime oma hostelisse, algul me suurt ei arvanud. Saime oma võtme ja läksime tuttu, korraks oli mul tunne nagu oleksin kodutu, aga tegelikult oli see täitsa armas koht. Selline boheemlaslik. Magasime narides ja voodid olid ka puhtad. Mina muidugi väga magada ei saanud, aga mis sellest, vähemalt oli koht, kus olla. Ja seiklus muidugi omaette, ma pole kunagi varem sellises kohas ööbinud. Ühistualett, pesuruum, toas veel inimesi peale meie kahe - ühesõnaga kõike tuleb sheerida. Nagu ühikas, aga mitte päris, minu jaoks veel teistmoodi. Seda ei saagi sõnadesse panna, peab ise kogema.

Hommikul kell 10 tuli meil võtmed tagasi anda ja uuesti oma teed minna. Plaan oli lihtsalt terve päeva linnas ringi jalutada ja nii oligi. Ühest Starbucksist teiseni, vaja oli ju telefone ka laadida. Külastasime mitmeid kunstigaleriisid ja nautisime kunstihõngulist SF'i. Lõpuks jõudsime Chinatown'i välja. Palju vidinaid, teistmoodi maailm. Muide, SF'i Chinatown on maailma suurimaid. Hiinlasi ikka on ka igal pool, eriti siin ja nad ei oska autoga sõita. Aga jah..ma armastan nädalavahetusi SF'is, ma lihtsalt jumaldan seda linna. Nii vaba, nii tingimusteta, nii mõnus lihtsalt. Kui ma tagasi koju tulen, siis üks on kindel SF on minu südames ja tagasi ma siia tulen :) Viimasest lausest võite ridade vahelt ka lugeda ;) kes oskab, see saab aru!

 Pool aastat vana Sommersby Eestist (Silja väärtuslik vara)

Live - Life - Love 

 Union Square (ma ei tea, mis päikesekiir see keset pilti on)

Vahet pole, kas Eesti v Usa, nime ikka kirjutada ei osata

Meil sadas täna siin üle pika aja vihma, viimati sadas novembris. Oli selline voodisolemise ilm, loodame, et nädal tuleb ikka päikesepaisteline. Ma tean jah, et teil on seal külm ja ajan teid kadedaks, aga ma lihtsalt naudin oma esimest talve ilma külma ja lumeta. Muidugi ma ka igatsen seda, aga paari nädala pärast saan juba minna põhjapoole Tahosse suusatama ja seda talve natuke nautima.

Uus nädal ootab meid kõiki ees, ma loodan, et see tuleb nii minu kui ka teie jaoks edukas :) 

Saadan teile natuke oma naerupallide soojasid naeratusi kaa ;)

With love,

California Girl