Happy 6 months!

Heihoo,

usute või ei, aga täna täitus mul 6 kuud ehk siis pool aastast siin Californias. Aeg ikka lendab..on olnud nii tõuse kui mõõnasid, aga eks see eluke käibki nii. Oma otsust siia tulla pole ma veel siiamaani kahetsenud ja tõenäoliselt ei hakkagi. See siinoldud aeg on mind nii muutnud kui ka õpetanud elu natuke teise pilguga vaatama. Ei ole ikka päris nii, et ainult Mina ja maailm. Mu ümber on päris palju inimesi, kes kõik mind mõjutavad omamoodi ja samas ka ootavad minult midagi. Võin öelda, et olen õnnelik inimene. Nüüdseks on mul 2 perekonda ja ma tean, et mõlemad toetavad mind nii kuidas oskavad. Olen selle üle tohutult õnnelik. 

Minu California perekond suudab mind ikka ja jälle üllatada. Seekord üllatasid nad mind ja mu päris vanemaid sellega, et saatsid Anni kaudu kaardi minu vanematele. Mina arvasin, et seal on jõulukaart, mis kõigile tuttavatele pühade puhuks laiali saadeti ja muidugi oligi, aga lisaks veel oli ka väike kiri ja seda Eesti keeles!!! kus nad tänavad minu vanemaid selle eest, et nad mu siia lasid ja kuidas nemad mind armastavad. See liigutas nii mind kui ka minu vanemaid ja olegem ausad, keda ei liigutaks. 

Minu suurim viga on olnud ülemõtlemine nagu naistele ikka kohaseks on. See on tegelikult nii vale ja sellise suhtumisega ainult olen mürgitanud oma mõtteid. Ma üritan väga-väga end sellest välja koolitada, aga vahepeal kaotan ikka järje. Samas tunnen, et California on muutnud mind pehmemaks, mõtlen selle all seda, et suhtlen võõraste inimestega vabamalt ja olen õppinud ka järele andma, ei aja ainult oma jonni enam. Tegelikult ma võin öelda, et olen muutunud positiivsemaks, mis on ainult hea.
Nädala 2 esimest päeva olin tegelikult totaalses masenduses, sest Anni läks ära. Kohe tundsin, et pole mitte midagi head ja tahaks ainult üksi olla. Õnneks hakkab see vaikselt üle minema ning leian jälle väikestes asjades rõõmu :) Muidugi vabad nädalavahetused aitavad sellele tohutult kaasa, kuna siis saan OMA elu ka natuke elada. Ja muidugi soojad ilmad ja päike toovad samuti naeratuse ikka näole. Tegelikult peaks meil hetkel vihma sadama, aga on hoopis vastupidi, päike lõõmab kõrgel taevas. Viimati tuli vihma novembris, lõuna pool juba lõõmavad tulekahjud ka selle suure põua tõttu. Mulle muidugi meeldib, et on soe, kusagil nii 20-22 kraadi päeval :) Hommikud on muidugi jahedad. Teisipäeva hommikul lapsi kooli viimes saime isegi väikest härmatist mänguväljakul imetleda. Laste jaoks oli see suur asi. 

Ilmad on lausa nii ilusad, et tahaks ainult väljas olla. Teisipäeviti ja neljapäeviti kui mul on tunnike vaba aega, st on ainult beebi, siis olen käinud temaga nüüd jalutamas. Ja kui varem beebile jalutamine väga ei meeldinud, siis nüüd õnneks ta naudib seda. Võib-olla on asi ka selles, et otsisin garaazist välja vana käru, kus ta saab istuda ja välja vaadata, mitte ei pea lamama ja kogu aeg mind jõllitama :D Mina naudin samuti neid jalutuskäike ning minu ja beebi aega. 

Nartsissid õitsevad meil ka siin :)

Muidugi pole alati kõik nii roosiline, vahepeal on ikka tunne, et tahaks ära põgeneda. Kogu aeg on kellelgi sinult midagi vaja, isegi rahulikult ei saa näiteks hommikusööki süüa. Küll tuleb üks, et aita potile, siis teine, et aita kodutööga, siis veel on mul vaja kellegi joonistust vms vaadata ja kõige tipuks sikutab beebi ka veel, et õu võta sülle. Aga nii ma siin elan ja usun, et kui see elu siin kord läbi saab, siis hakkan nagunii sellest kõigest puudust tundma.

Viimasel ajal olen siin väga imelikke unenägusid ka näinud (mis vb jõuavad minuni hiljem), aga näiteks reedel, hommikusöögi lauda koristades ning lauamatte tagasi kappi pannes kogesin olukorda, kus tardusin ja tundsin, et ma olen selles olukorras ju varem olnud...järele mõeldes olengi, oma unenäos. Eestis olles nägin ma unes täpselt seda olukorda ja interjööri, kus ma praegu olen. Nägin unes 4 last, aga tol hetkel ei pidanud isegi vajalikuks kauem sellel unenäol peatuda, aga nüüd ma siis siin olen :D

Siin ta on - minu kõige suurem marakratt. Maki, lähme parandame midagi, tule aita mind. Tundub pailaps, aga tegelt on selline pahanduste tegija, et ise ka ei usu.

Juba eelmise nädala lõpus sai mõlgutatud mõtteid, et tuleval nädalavahetusel võiks välja minna. Nii ka läks..reedel peale tööd sõitsin Silja juurde Belmonti ja tagasi koju jõudsin laupäeva õhtul kell 9. Reedel sai siis väljas käidud. Esialgu oli plaan SF'i minna, aga kuna see plaan jäi auto tõttu katki, siis võtsime rongi ja sõitsime Palo Altosse peole. Enne pidu sai avatud Martini Asti ja vaikselt hakkas tuju tõusma, mitte et see väga all oleks olnud, aga siiski. Rongiga minek venis meil ka maru pikaks, kuna usaldasin Siljat väljumisaegu vaatama ja tema muidugi vaatas valesti ja siis pidime mingi 30 minutit väljas külmetama ja rongi ootama. Aga no nalja sai sellegi poolest. Palo Altosse jõudes rääkisime meie muidugi kõvasti ja julgelt omavahel eesti keeles ja siis korraga avastasime, et keegi tagapool räägib ka samas keeles. Eesti keelt siin just tihti tänaval ei kuule..ja olidki eestlased, kutid. Mingi 30 aastased, aga nad olid nagu päris eestlased. Tuimad tükid ja nad väga meiega rääkida ei tahtnud. Ebaviisakad ühesõnaga. Aga no nad olid siia tulnud ainult nädalaks ka, et ju siis neid ei huvitanud eestlastega suhtlemine. Pidu oli ülerahvastatud nagu ikka, väikesed joogid ja tantsima. Me muidugi hüppasime ja kargasime Siljaga ja paljud vaatasid meid imelikult, aga meil oli suht suva, lasime ikka edasi :D Sai vähemalt natuke välja elatud. Tagasi koju sõitsime taksoga, rahabossid siiski, meil pole raha kuhugi mujale panna ju.
Laupäeval käisime peale lõunat uisutamas ja hiljem Stanfordis jalutamas. Uisutamine oli sisehallis ja seal oli mega külm. Näole hakkas see külm kohe mõjuma ja jalad külmusid ka suht ära. Aga muidu oli täiega mõnna ja püsisin püsti ka, mis on kõige olulisem. Stanfordis jalutamisest ja lihtsalt olemisest ei väsi me vist mitte iial. Ilm oli ka nii ilus lihtsalt, et kohe oli. Rääkisime elust olust ja unistustest. Mina lihtsalt armastan seda paika ja seda aurat seal! Stanfordis olles on isegi tunne, et võiks ise ka vaimutööga juba tegeleda, niiet mingi osake minust tahab juba ülikooli. 

Täna pühapäeval olin lastega, kuna pereemal oli tööpäev. Terve päev sujus ilusti. Käisime Central pargis jalutamas ja hiljem läksime pereema töö juurde ning sõime koos lõunat. Suurema osa pargis veedetud ajast veetsime Japanese Garden'is, kus Jim rääkis lugusid oma lapsepõlvest ja näitas meile oja, kus talle lapsena meeldis lehti ojja visata ja siis oodata, kas see jõuab lõppu välja või mitte. Meiega lastega tegime võistlust, et kelle lehti võidab ja jõuab lõppu välja. Pargis sai ka rongiga sõidetud, väikese lasterongiga. Viimati sõitsin mina vist sellise asjaga lapsepõlves Tallinna loomaaias. Aga kuna pereisa Jim oli meiega terve päeva, siis ajas ta ka minu selle rongi peale. Lastele meeldis see väga ja suud olid neil naerul terve päeva.

Minu siinsed lemmikpuud, mis õitsevad imeliselt

 Emme, vaata meil õitsevad Iirised :)

Väike trip rongiga

Pühapäeva õhtuks olid mu plaanid samuti seotud perega, kuna Jim käis juba hommikul välja plaani, et minu 6 kuud siin tuleb ikka tähistada. Ikkagi big deal. Küsis, et mida ma teha tahan ja kuhu õhtust sööma eelistan minna. Seepärast ka see pargis peaaegu kõik koos käik ja üleüldse terve päev koos perega. Eelroa otsustas Jim ise kodus valmistada. Ehk siis tegi mu lemmikut Tuna Tartari ja kui pereema ka koju jõudis, istusime kõik koos telekatuppa, nautisime eelrooga ja vaatasime Ameerika jalgpalli. Kella 6ks oli Jim broneerinud laua ühes San Mateos asuvas restoranis, kus me veel varem käinud ei olnud. Valik ostutus Pacific Catch'i kasuks, kuna seal pidavat pakutama mereande, mis mulle väga meeldivad. Kahjuks pidime kõik juba menüüs pettuma, aga see polegi oluline. Hea oli hoopis see, et saime kõik koos süüa ja jutustada. Muidugi tuli teemaks ka minu lahkumine või siia jäämine. Aga seda teemat ma hetkel veel avalikult ei kommenteeriks :) Küll selle otsuse kohta tuleb tulevikus eraldi postitus.

Olen kursis, et Eestis on hetkel väga külm ja soovin kõigile jõudu ja jaksu selles pakases! Ausalt, ega ise küll ei tahaks hetkel teie nahas olla. Mina käisin täna näiteks lühikeste käiste ja seelikuga :)

With love,

California Girl