I won't give up

Terekest,

pühapäev käes ja tuleb teha kokkuvõtet eelmisest nädalast. Ma ei hakka salgamagi, et oli raske nädal. Olen omadega tegelikult päris läbi..aga alla ma ka anda ei kavatse. Mu pereema oli siis sel nädalal Floridas oma ema põetamas ja mina pidin hakkama saama 4 lapsega. Enamasti graafiku alusel pidin töötama 7:30-5:00, kuid ükski päev ei lõpetanud ma kell 5. Isegi kui pereisa koju jõudis ja õhtusööki hakkas valmistama või välja läksime olin kogu aeg nendega. Kolmapäeval tundsin, et ma ei suuda enam, kõike sai korraga liiga palju. Beebi nutt, kisklemised lastel omavahel, vastu ajamised, õigeks ajaks kuhugi jõudmine..too much for me. Beebi eest hoolitsemine oli terve nädal ainult minu õlgadel, see oligi kõige väsitavam. Mu beebi on küll kõige armsam ja õnnelikum titabeebi maailmas, aga kui ta häät teeb, siis ikka täie raha eest kohe. Ja süles olemine on ta lemmik tegevus, muidugi olen ise süüdi, olen ta juba ära hellitanud, aga no ma ei suuda seda nuttu kogu aeg kuulata. 

Õnneks on täna pühapäev ja saan puhata :) Juba eile õhtul käisin Siljaga õhtust söömas, tegelikult pidin perega sööma, aga siis tundsin, et ma pean siit majast välja saama ja nii ma ka tegin. Õige otsus oli. Eile õhtul, kui lapsed koju jõudsid, siis tulid kõik 3 jõmmi minu tuppa ja soovisid head ööd ja sain ka musi :) see tegi küll südame soojaks. Just selliste hetkede nimel teengi seda rasket tööd. Kokkuvõttes usun, et sain päris hästi hakkama. Neljapäeval sai neil kool varem läbi ja viisin lapsed Safary Run'i - selline mängumaailma laadne koht. Lastele väga meeldis, peale tundi aega olid kõigil põsed punased ja ainus asi millest nad mõelda suutsid oli vesi. Ära minemine oli omaette ooper, kes see siis ära minna tahab..aga lõpuks sain kogu lastekarja siiski autosse ja koju sõit.
Kolmapäeval oli mul siis sõidueksam siin, millest ma läbi kukkusin. Põhjuseks - rohelise tule all seisma jäämine. Arvasin, et ennetan olukorda, et läheb kohe kollaseks ja jään seisma, aga ei läinud kollaseks ja eksamineerija kirjutas mu paberile, et tekitasin segadusliku olukorra teiste juhtide jaoks. Lõpetades ütles mulle natuke üleolevalt, et mine koju ja õpi SIINSEID reegleid..okei õpin siin. Jim ütles, et ükski eelmine au pair pole esimese korraga läbi saanud, alguses ma seda ei uskunud, mõtlesin, et püüab mind lihtsalt lohutada, kuna olin jah..silmnähtavalt löödud. Pereema kirjutas Floridast mulle, et ta ei suuda seda uskuda, et ma sõidan ju nii hästi. Nad ei ütle ka seda suusoojaks, sest oleme palju koos sõitnud. Hetkel mõtlen nii, et ju see siis pidi nii minema ja üritan olukorraga leppida, 7 november on uus sõiduaeg, üritan siin läbi saada. Võib-olla läksin ise ka lihtsalt käega lööma, mõtlesin, et mis see siis ikka ära ei ole, aga siin on ikka veidi teised reeglid (nagu parempööre punase tulega). Pole hullu, küll tehtud saan.
Esmaspäeval käisime väljas söömas, sushit. See oli lihtsalt nii hea, polnudki siin veel õiget sushit söönud, imemaitsev! Ja no esmaspäeval olin juba pool9 voodis ja magasin :D ja iga päev läksin magama ikka väga vara võrreldes eelnevate nädalatega.
Homme, esmaspäeval on lastel koolist vaba päev - õpetajatel on konverents ja ühtlasi on Columbuse päev vms. Hakkame lastega natuke Halloweeniks meisterdama, nad nii ootavad juba seda. Iga päev küsivad, et mitu päeva veel on esmaspäevani :D Sel nädalal olen üritan ka endale otsida Halloweeniks kostüümi, aga siin nii suur valik, et ei oska kohe valida. Ja enamus kostüümid on liiga seksikad, et lastega neid kanda. Mul endal on plaan neiudega minna pubirallile SF ja Silja ütles mu väljavalitud kostüümide kohta, et kas liiga seksikas või liiga palju riideid..võta siis kinni, mida osta. Eks kui Halloween kätte jõuab näete, mille kasuks siis lõpuks otsustasin.
Tuleval kolmapäeval on lastel koolis autovaba päeva laadne päev. Mu 5 aastane tüdrukutirts ütles, et peame sel päeval jala kooli minema..ma veel ei tea, kas see on tõsi või ei, aga kui on, siis ma ei tea VEEL, kuidas seda teha :D 3 lapsega kooli jalutada pole siin lihtne, siin pole kõnniteedki..eks näis, vb rabelen välja ikka.
Täna on veel pühapäeva hommikul mul ja mõtlen, mida oma päevaga peale hakata. Natuke tahan oma asju siin korda sättida ja siis peaks välja minema. Natukenegi eemale sellest segasummasuvilast :D hostema tuleb ka täna koju, jesssss :) lähme jälle igapäevasesse rutiini tagasi

Olen kuulnud, et Eestis on ilusad sügisilmad ja olen ka natuke pilte saanud värvilistest puudest, nii ilus on teil seal :) Aga seda ilusat sügismeeleolu rikub eesootavad valimised..tahaksin ka natuke oma arvamust selle kohta avaldada. Olen natuke lugenud, et mis teil seal toimub. Ühe sõnaga kokkuvõttes toimub teil üksteise mustamine, mitte midagi muud. Kui tahtetakse midagi üldse muuta, siis tuleks muuta inimeste suhtumist kogukonda. Keda siis lõpuks valida? Mis eristab kandidaati inimesest? Tundub esialgu lihtne, et lähen ja valin kedagi..tegelikult hea valiku tegemiseks tuleks süveneda parteide programmidesse ja teha korrektuure oma mõttemaailmas. Ma julgen väita, et valida ei tohiks riigikogu liikmeid, ministreid, maavanemaid. Üldjuhul nad valituks osutudes oma mandaadist üleriigilises poliitikas ei loobu. Nad on seal selleks, et hääli püüda, mis ma arvan viitab omakorda usaldamatusele. Parteid ei ole kindalad oma valijate toetuses. See on suur probleem ja takistab demokraatia arengut. Samuti ma leian, et võiks valida inimesi, kes on end kohaliku elu arendamises tõestanud, mitte valida selle järgi, et mida lubatakse. Mis eristab kandidaati inimesest? Kandidaat sõltub suures osas parteist, aga inimene tegutseb oma väärtuse kohaselt. Kuidas eristada neid kahte isikut? Ma usun, et tuleb kuulata oma sisetunnet. Tegelikult on väikestes kohtades see üsna selgelt näha, kes tegutseb partei korralduste järgi ja kes tegutseb kogukonna huvides. Ma soovitan kõigil valida inimesi! Selline väike minu arvamus, kes tahavad pange kõrva taha, kes mitte, ega keegi ei käse :)
Soovin kõigile ilusat sügist ja õigeid valikuid!