3 kuud

Hei,

tuleb tõdeda, et aeg läheb ikka väga kiiresti ja ongi 3 kuud oldud kodust eemal. Elu muudatus on olnud tohutu ning püüan sellega iga päev kuidagi toime tulla. Ma ei hakka varjama, et viimased nädalad on olnud rasked. Nüüdseks olen aru saanud, et olen iseendaga pahuksis ja see teeb mu elu ka keerulisemaks kui see on. Viimasel ajal olen üritanud palju vaimsuse kohta lugeda ja endaga tööd teha. Muidugi see enesega töö tulemuste nautimine ei tule üleöö ehk siis tulemusi näen vb alles oma aastat siin lõpetades, aga arvan, et see on seda väärt :)
Minu viga on siin see, et esitan endale pidevalt küsimust: "Miks mul peab alati raske olema?". Mu oma ema andis selle kohta väga head nõu, et ma ei peaks pidevalt endale "Miks" küsimusi esitama, kuna paratamatult kutsub selline küsimuse esitamise viis esile enda haletsemist ja kellele seda haletsust vaja on. Ju ma olen siis nii tugev eesti naine, et jõuan seda koormat siin kanda. Ja nagu eelmises postituses ka kirjutasin, siis ma ei kavatse alla anda. Tegelikult lapsed kuuletuvad mulle, lihtsalt vahepeal tundub mulle seda kõike liiga palju. Mõnikord olen ise närviline ja loomulikult kandub see lastele edasi, aga eks ma õpin oma vigadest ja püüan edasipidi paremini :) Üheks minu veaks võib olla ka see, et tulin siia suure hurraaga, et mis see siis ära ei ole, aga on ikka küll :D Seda enam, et olen perfektsionist, siis tahan, et minust jääks siia perre jälg maha. Minu suur soov on see, et nad mäletaksid mind kaua-kaua :)
Lapsed on lapsed ja neid tuleb sellistena võtta. Vahepeal saab meil koos nii palju nalja, et nad ei suuda naermist enam lõpetada. Nii juhtus ka sel nädalavahetusel, kui mürasime minu voodis - padjasõda, laserisõda, naerukrambid... :D Ja muidugi korvpallist ei saa me siin üle ega ümber...väikest NBA staari kasvatan siin.

Nädalast ka siis, nädal nagu nädal ikka..töö ja kool ja trenn. Loodan, et nüüdseks olen selle Adult schooliga ühele poole saanud, esmaspäeval lähen uurima, et kas on mu 4 nn EAP-d täis ja võtan siis oma tunnid välja ja ootan Standfordi regamist, see peaks olema 27.oktoober kui ma ei eksi.

Esmaspäev oli natuke eriline siin, lastel kooli polnud, Kolumbuse päev. Esialgu mõtlesin õudusega sellele, et kõik 4 last mul terve päev, aga saime ilusti hakkama :) Esmaspäev oli meil Halloweeni meisterdamise päev ja nad ootasid seda täiega, sest juba reedel ütlesin neile, et kui nad on head lapsed, siis esmaspäeval natuke meisterdame. Ja nende õnneks nad olid head lapsed. 

Teisipäeval jõudis minuni järjekordne pere saadetis Eestist. Tegelikult see oli natuke erakorraline saadetis, vajasin läätsi. Siin on läätsede ostmisega natuke keeruline, enne igat läätse ostu tuleb käia arstil ja see maksab palju raha. Seega mu kallid vanemad saatsid mulle varuga läätsesid, et ma ei peaks kogu aeg prille kandma :) Muidugi oli pakis ka natuke Eesti toitu ja ajakiri, mis oli väga hea mõte. Vahepeal on hea eesti keeles ka lugeda vahelduseks.

Reedel peale tööd käisin Silja juures, tal oli külas veel üks Eesti pere ja oli selline tore, vaikne reede. Laupäev oli üks imelik päev. Hommikust kuni keskpäevani töötasin ja siis viis mind pereisa shoppama, et korvata minu eelmise nädala lisatööd. Küsis, et kas ma tahan raha või kingitust. Mina muidugi ütlesin, et ei ole midagi vaja, aga tema ei jätnud. Mul oli hea meel, et ta kingituse kasuks otsustas, kuna siis jääb see mulle meelde ja on tähenduslik. Niisiis viis ta mind laupäeval peale tööd poodlema. Autosse istudes selgus, et ta tahab mulle osta Michael Korsi kella, kuna leidis mind ühel päeval neid kellasid netis vaatamas. Läksimegi siis kella ostma, aga kuna Apple Store oli ka seal samas, siis küsis, et äkki hoopis tahan Ipadi. JAH, ta ostis mulle IPAD'i!!!!! ja ega ma Michael Korsist ka ilma ei jäänud, vaid see kaunistab mu Ipadi.. Ma ütlen kreisid hostvanemad mul.. Siiani ei suuda seda uskuda. Koju tulles muidugi kallistasin hostisa selle eest ja ütlesin, et ma olen väga tänulik selle kingituse eest ja ma väga hindan seda, et nad märkavad mu tööd ja vaeva. Tema omakorda oli üllatunud minu tänust, et ma kukkusin kallistama ja lõpuks olid mõlemal pisarad silmas :D Sõbrannast au pairiga naersime täna, et 3 kuud siin ja nad ostavad mulle ipadi, et kui aasta lõpetan, siis Jim ostab mulle vist auto :D Nali naljaks, aga ma olen neile tõsiselt tänulik :) Olen sattunud superluks perre tegelikult, vahepeal lihtsalt on neil nii kiire, et nad ei jõua mind kogu aeg tänada, mida mina tõenäoliselt ootan. Iga asi omal ajal ;)

Täna, pühapäeval, oli mul tõsiselt tegus päev. Mina, magamist üle kõige armastav neiu, ärkasin kell 8!!! ja läksin ühe teise au pairiga trenni :D Kaks tundi hard workingut ja tunne oli ülihea. Peale trenni kui kell oli 12 läksime sööma ja peale seda shoppasime. Lõpuks leidsin ka Halloweeni kostüümi, mis on täitsa kena, ei ole väga seksikas, pigem ilus tütarlapselik. Eks varsti näete pilte ka, aga olen siis Kreeka jumalanna. Pärast pikka shoppamist ja kalorite kulutamist olin lõpuks kodus kella 6 paiku ja väsinud, aga see on selline hea väsimus :) Nautisin tänast päeva täiega, lihtsalt olemist.
Tahan veel ka öelda, et mu parim sõbranna tuleb mulle detsembris külla, täpselt 28.dets maandub Anni San Francisco lennujaamas :) Ma nii-nii ootan teda külla, kujutan juba ette, kuidas kukun lahinal nutma teda nähes..aga see saab olema mu parim jõulukink ever!! Selleks ajaks juba 5 kuud eemal olla ja siis äkki näha oma inimest, see tunne on kindlasti võimas. Ja ma usun, et meie aeg siin koos saab olema unustamatu, meid ootavad Las Vegas, San Francisco, CALIFORNIA!!
Ma tean, et teil Eestis on natuke külm, aga saadan teile siit soojad tervitused ja beebi naeratuse :) Olge ikka rõõmsad ja naeratage (ma ise püüan ka positiivsem nüüdsest jälle olla! )