Unconditional love

Hei,

pühapäev käes ja tunnen rahulolu oma südames :) Selle nädala proovikiviks oli külas olev üle-eelmine au pair Sarah Saksamaalt. Ja miks rahulolu? Ei, ma ei ole isekas, aga lapsed näitasid sel nädalal välja oma siirast, tingimusteta armastust minu vastu ja see on nii südant soojendav. Mul ei ole lihtsalt sõnu selle tunde jaoks, see on midagi nii üleolevat. Ma ei uskunud, et nad on mu nii omaks võtnud. Aga nüüd on iga asja peale "Makiii, mul on auth ja ma tahan musi!" Ja nii ongi. 

Vanemad olid kolm päeva ära ja olime mina ja eeline au pair ja lapsed. Kolmapäeval oli vanemal poisil koolis kontsert ja käisime seda kuulamas/vaatamas. Hiljem panime lapsed Sarah'iga voodi ja siis hakkas tsirkus puhta "Eii, Makii teeb seda teist ja kolmandat." Järgnevatel päevadel ma õhtuti lihtsalt ülemisele korrusele ei läinud :P Neljapäeval sain ka oma sõidueksami tehtud ja nüüd on sellega kõik korras. Pean ainult lube ootama postkasti, mis võib võtta 3 kuud või isegi rohkem.
Sel nädalal tabas mind ka ootamatu haigus. Teisipäeval üles ärgates sain kohe aru, et miskit on valesti. Kõik kohad valutasid, kurk oli mega valus (on siiani), köha..Mitte kõige meeldivam üllatus. Hääl oli mul paar päeva täitsa ära, isegi praegu on endale veel võõras hääl. Seega sel nädalal pidin ka trennile head aega ütlema. Loodan, et järgmine nädal tunnen end juba paremini ja on rohkem energiat. Aga teisipäeva juures oli ka üks hea asi. Sain jällegi postkaarti Eestist, seekord sugulastelt ning imeilusa pildi Eesti talvest :) Aitäh!! Ma tõesti armastan hetkel nii postkaarte saata kui ka ise neid saata.
Reede õhtul käis meil Silja (teine Eesti tüdruk) külas oma lastega ja siis oli meil suur playdate ning lapsed said üllatavalt hästi omavahel läbi. Kohe hakati mängima ja isegi juba sünnipäevadele kutsuti :P Sõime koos õhtust ja mäng võis jätkuda. Kuna olin terve nädala kodune, ainult lastele pühendunud, siis oli vahelduseks päris hea kellegagi niisama rääkida. 

Laupäeval töötasin kella 3ni ja hiljem läksime Sarah'iga shoeshopi natuke jalatseid varuma, hiljem sõime õhtusöögiks Sushit ning päevale pani punkti kinos käik, vaatasime uut filmi "About Time". Polnud jällegi mu lemmik, aga parem kui eelmine film, mida kinos vaatamas käisin.
Pühapäeval jälle töölainel ja meil oli lastega täitsa lebopäev. Olime lõunani pidzaamades, vaatasime telekast multikaid ja lõpuks vaatasime Madagasgar 2te. Lõunaajal läksid vanemad lapsed vanematega lõunatama ja mina panin väiksemad uinakut tegema ja ise hakkasin õhtuks elamist natuke koristama. Õhtul oli meil Sarah'i ärasaatmis dinner ja vanavanemad ning tädipere tulid külla. Oli väga mõnus õhtu ja seltskond :) Õhtusööki alustati tänusõnadega mulle ja Sarah'ile, et oleme kaugelt tulnud siia nende lapsi hoidma. Väga armas neist ja mina jätkasin sõnavõttu, et Eestis on täna isadepäev ja mul on hea meel seda ilusa õhtusöögiga tähistada. Siinkohal tahan veelkord oma isale soovida "Ilusat isadepäeva! Ja võib-olla järgmisel isadepäval saan sind ise ka kallistada."
Nagu juba eelnevalt mainisin avastasin sel nädalal oma lapsukeste tingimusteta armastuse minu vastu. Vahepeal tuleb küll kurja häält teha, aga siiski nad hoiavad ja armastavad mind. See on nii siiras tunne ja nüüd ma leian, et mul polegi muud vaja kui oma väikseid kullatükke, kes toovad iga päev naeratuse suule! Vahepeal kui kurjustan nendega, siis hiljem tulevad ning paluvad vabandust ja vaatavad oma kurbade siladega mulle otsa ning ütlevad "Makii, don't be mad at me." Kuidas ma saangi enam pahane olla.. Laste armastus on lihtsalt nii siiras ja vahetu. Võib-olla ma varem lihtsalt ei oskanud seda näha/ ei tahtnud näha, aga need lapsed on mind tõesti muutnud. Ise ka tunnen, et ma olen palju-palju rahulikum ja vahepeal tõesti annan neile alla, ei ole mõtet lihtsalt oma asja kogu aeg neile peale suruda. Vahepeal tuleb olla nõrgem ja lihtsalt vooluga kaasa minna. Ma poleks uskunud, et kunagi seda ütlen, aga vahepeal tõesti on hea nõrgem olla :)