California Girl

Tere kõigile!

Ameerikas on kätte jõudnud nüüd aeg, kus pööratakse rohkem tähelepanu tänamisele. Jah, kätte on jõudnud Thanksgiving! Mida see püha endast kujutab? Muidugi on see üks suuremaid söömapühasid üldse, suurem kui jõulusööming. Tänatakse kõiki ja kõike, mis meid - inimolendeid ümbritseb. Ning ühtlasi annab see püha ka märku, et talv on tulemas. Kahjuks siin küll ilma lumeta, aga siiski sammuke lähemal jõuludele. Thanksgiving ei ole religionaalne tähtpäev, kirikus selle puhul ei käida, pigem on see terve pere kokku tulemine ja üksteise seltskonna nautimine :) Ameeriklased teavad, kuidas relaxida.
Minu esimene Thanksgiving algas juba täna. Nimelt olin kutsutud Silja koju, et tähistada eelolevat püha. Silja hostvanemad ja ka Silja ise sõidavad puhkusele õige püha ajal ja siis kutsuti kõik Silja sõbrad kokku, et saada see õige tunne :) Väga mõnus õhtu oli, palju eestlasi, jah, Te lugesite õieti :) Eestlased. Palju juttu, palju süüa, mõnus õhkkond. Muidugi oli laual kalkun ja ära proovitud sai ka õige Apple Pie. Muidugi ei puudnud laualt ka pohlamoos, kõrvis, pumpkin pie...jne. Võtsin asja mõõdukalt ja sõin vastavalt oma võimetele :) 

Minu jaoks on tulemas veel ju ka õige Thanksgiving ja seda tuleval neljapäeval. Saame terve suure perega kokku, st. tulevad hostisa vanemad ja õepere - meid on umbes kokku koos lastega 14 :D Usun, et see tuleb ilus õhtu. Tahan neile õhtusöögi lauas ka väikse enda poolse üllatuse teha, aga mis see on jääb saladuseks. Kui tehtud saab, eks siis järgmises postituses kirjutan ka :)
Sellesse nädalasse jäi ka juba ammu planeeritud Cosmic Run. Mis see on? Jah, see oli jooksmine ja 5 km. Muidugi oli see totaalselt teistsugune kui arvasin ja midagi sellist meil Eestis ei toimu. Osalejaid oli umbes 1000 ringis ja see toimus South SF Candlestick Parki'is. Läksime kohale kahe teise au pairiga ja ootasime 2 tundi enne kui saime jooksma hakata. Korralduslik pool täielikult 0. Mitte ühtegi raja tähist, isegi starti ei antud. Lihtsalt mingi hetk hakkas mass jooksma ja läksime sellega lihtsalt kaasa. Aga mis andis feeling oli see, et rajal olid valguspunktid, kus sa sõna otseses mõttes helendasid ja sulle visati kaela värvilist pulbrit. Ma ei tea, kuidas seda teisiti kutsuda, aga näis nagu toiduvärvipulbrina. Igatahes lõpuks olin ma üleni roosa-oranz-lilla-roheline :D See oli fun!! Ja finišit muidugi polnud, lihtsalt mingi hetk nägime suurt lava ja DJ-sid. Makj oli fantast, aga teine dj kelle nime ma isegi ei tea, oli kohutav. Kokkuvõttes jäin üritusega rahule, aga korraldusliku poolt pealt peavad siis instruktorid ikka väga palju veel õppima.

See nädal käisin ka Stanfordis Eesti kultuuriõhtul. Jäin küll 40 minutit hiljaks tänu ummikutele, aga elamuse sain siiski. Jõudsin phm teise filmi ajaks, milleks oli "Eestlase laulupeo kultuur" vms, väga ilus film oli ja kui näidati "Ta lendab Mesipuu poole" laulmist, siis mul tuli kananahk ja pisar oli silmas. Ikka on minus see kodumaa armastus olemas :) Samuti näitas filmis, kuidas üks koor Californiast, nimelt Oaklandist osales eelmisel laulupeol ja kuidas nad seda fännasid/fännavad. Lähevad ka tuleval aastal Eestisse laulupeole :) Siinsete inimeste jaoks on meie laulupidu midagi nii erakordset ja suursugust ja vahepeal on mul tunne, et nad hindavad seda rohkem kui eestlased ise. Me peaks olema ikka väga uhked, et oleme just LAULNUD end vabaks ja üle maailma hinnatakse seda.
Suur sündmus just laste jaoks oli see, et eelmisel nädalal sadas vihma :D Terve päeva, niiet parki me minna ei saanud ja mängisime kodus. Muidugi oli vihm nii huvitav ja kohe tuli otsida kummikud ja vihmamantlid välja, et õue plätsedama minna, aga mida mina muidugi heaks ei kiitnud ja kõik lõppes sellega, et vaatasime vihma lihtsalt läbi akna.

Minu nägu on ka nüüdseks jälle normaalne ja ei valuta enam :) Panin siin pereema korralikult ikka muretsema, tahtis minuga isegi teisipäeval kiirabisse minna, aga ma ütlesin, et kõik on korras ja pole vaja. Tegelikult ka polnud vaja, kuna alates teisipäevast hakkas paistetus tagasi tõmbama. Võtan siiani antibiootikume, aga enesetunne on täitsa hea.

Lapsed on olnud tublid ja kuulanud sõna ilusti. Otsustasin, et meisterdan neile Thanksgivingu puu, kuhu saavad lehti kleepida ja peale kirjutada, mille eest nad tänulikud on..neile väga meelis see mõte ja oleme mitu päeva püüdnud puud katta lehtedega ja me pole veel valmis. Muidugi arutasime enne, et mida tähenab üldse sõna thankful ja mille üle nad väga rõõmsad on jne. Kui ma Declanilt küsisin, et mille üle sa tänulik oled, siis muidugi oli vastus, et CANDIES :D ehk siis maiustuste üle. Laps jääb lapseks :) Armas oli vaadata, kuidas nad siiralt mõtlesid ja küsisid, kas see või see on õige, mille üle tänulik olla.

Thankful Tree

Reggie: "I am thankful for Margreth" :)

Neljapäeval peale kooli snacktime Silja lastega :)

 Declani viimane jalkatrenn

Sügis Californias..

Ilusat uut nädalat soovides,

Teie California Girl