minul on veel täna 15. kuupäev, mis ühtlasi tähendab seda, et 5 kuud on mul täitunud Ameerika Ühendriikides. Tean, mis mõtlete, et juba!? Jah, juba..aeg läheb lennates. Kohe-kohe on käes jõulud ja uus aasta ja minu jaoks on sel aastal kõik hoopis teisiti kui tavaliselt. Mäletan nii hästi eelmise aasta jõule, kus jõululauas teatasin, et võib-olla olen järgmine aasta sel ajal USAs. Siin ma nüüd olen, esimesed pereta jõulud kaugel-kaugel. Ma ei saa öelda, et olen kurb, aga kuidagi imelik ja võõras tunne on sees. Ma arvan, et selle tunde nimi on pigem uudishimu. Ainuke asi, mille pärast olen kurb on see, et ma ei saa jõuluõhtul minna surnuaeda oma kallitele inimestele küünlaid süütama ja näha seda ilusat küünaldemerd. Hetkel mul jõulutunnet pole üldse, aga ega teil vist ka Eestis seda veel pole :) Tegelikult hetkel oleme oma kliima poolest suhteliselt samas seisus. Pole lund ja isegi temperatuurid on mõningatel päevadel samad :D
Ameerika jõule võiks nimetada väga kommertslikeks ja materialistlikeks. Ütlen täitsa ausalt, et inimesed ostavad end siin riigis vaeseks. Üks kõik kuhu minna on meeletud järjekorrad. Parkimiskohti pole, järjekorras seismist on alates 30minutist kuni 1 tunnini. Selline ostuhullus algas peale tänupüha ja ma ei kujuta ette kuna see lõppeb, sest peale jõule on tulemas meeletud allahindlused. Postkontorid on umbes, sinna pole mõtet oma jalga üldse tõsta. Teisipäeval üritasin oma postkaarte posti panna ja VÕIMATU. Kuna siin riigis on inimesi üle terve maailma, siis kõik saadavad pakke ja mitte vähe. Lõpuks vahetasin linna ja postkontorit ja sain oma jõulukaardid posti pandud. Ma loodan, et uuel nädalal on minu lähedastel väike üllatus postkastis :)
Ameerika jõule võiks nimetada väga kommertslikeks ja materialistlikeks. Ütlen täitsa ausalt, et inimesed ostavad end siin riigis vaeseks. Üks kõik kuhu minna on meeletud järjekorrad. Parkimiskohti pole, järjekorras seismist on alates 30minutist kuni 1 tunnini. Selline ostuhullus algas peale tänupüha ja ma ei kujuta ette kuna see lõppeb, sest peale jõule on tulemas meeletud allahindlused. Postkontorid on umbes, sinna pole mõtet oma jalga üldse tõsta. Teisipäeval üritasin oma postkaarte posti panna ja VÕIMATU. Kuna siin riigis on inimesi üle terve maailma, siis kõik saadavad pakke ja mitte vähe. Lõpuks vahetasin linna ja postkontorit ja sain oma jõulukaardid posti pandud. Ma loodan, et uuel nädalal on minu lähedastel väike üllatus postkastis :)
Oma siinsele perele on mul kingitused enam-vähem olemas. Inimesi on palju, kellele on vaja kinke teha. Lastele ostsin ma riideid ja hostvanematele tegin kalendri, kuhu paigutasin iga kuu juurde sobivaid pilte ja iga pildi alla kirjutasin ka väikese mõttetera. Kuna hostisa vanematele ja õeperele kingituse tegemisega tekkis mul raskusi, siis tuli appi juhuslikult kallis Postimees, kust leidsin käsitsi tehtavate kommide retseptid. Niisiis, teen neile erinevaid trühvli laadseid komme. Isetehtud, hästi tehtud! Oleksin juba reedel alustanud, aga viimasel minutil lugesin, et need säilivad umbes nädala, seega alustan valmistamist homme. Loodan, et ka õnnestuvad. Järgmine pühapäev anname pereringis kingitused üle ja 25. on siin jõululaupäev ja siis antakse veel kinke. Ühesõnaga palju-palju kinke.
Minu nädal oli viiruste rohke. Esmaspäeval alustas Declan kõhuviirusega, mis tähendas seda, et pidevalt tuli jälgida, kas ta oksendab kuhugi või ei. Tänu sellele viirusele muutus ta ka eriti õrnatundeliseks ja tahtis ainult kaisus olla ja ma ei saanud isegi 5ks minutiks tema juurest ära minna. Päeva peale läks tal õnneks paremaks ja õhtuks oli laps nagu uuesti sündinud :) Mõtlesime pereemaga, et see läks küll lihtsalt, aga kus sa sellega..reedeks oli sama viirus jõudnud vanima poisini, kes oksendas koolis. Õnneks mitte midagi hullu ja magama mineku ajaks oli tal juba parem. Ja laupäeva hommikul oksendas Reggie ja ka jälle paari tunni möödudes oli tal parem. Ma loodan, et nüüd on kõik selle viirusega..
Neljapäeva õhtul oli mul oma au pairi grupi meeting Belmontis, kus toimus Christmas Caroli ühisvaatamine. Algul arvasin, et see on teater, aga oli hoopis muusikal. Mulle väga meeldis ja nautisin täiega. Pileti raha meilt ei küsitud, vaid iga külastaja pidi tooma natuke süüa või mingi mänguasja vaestele peredele jagamiseks. Ja neid asju kogunes ikka väga-väga palju.
Minu nädal oli viiruste rohke. Esmaspäeval alustas Declan kõhuviirusega, mis tähendas seda, et pidevalt tuli jälgida, kas ta oksendab kuhugi või ei. Tänu sellele viirusele muutus ta ka eriti õrnatundeliseks ja tahtis ainult kaisus olla ja ma ei saanud isegi 5ks minutiks tema juurest ära minna. Päeva peale läks tal õnneks paremaks ja õhtuks oli laps nagu uuesti sündinud :) Mõtlesime pereemaga, et see läks küll lihtsalt, aga kus sa sellega..reedeks oli sama viirus jõudnud vanima poisini, kes oksendas koolis. Õnneks mitte midagi hullu ja magama mineku ajaks oli tal juba parem. Ja laupäeva hommikul oksendas Reggie ja ka jälle paari tunni möödudes oli tal parem. Ma loodan, et nüüd on kõik selle viirusega..
Neljapäeva õhtul oli mul oma au pairi grupi meeting Belmontis, kus toimus Christmas Caroli ühisvaatamine. Algul arvasin, et see on teater, aga oli hoopis muusikal. Mulle väga meeldis ja nautisin täiega. Pileti raha meilt ei küsitud, vaid iga külastaja pidi tooma natuke süüa või mingi mänguasja vaestele peredele jagamiseks. Ja neid asju kogunes ikka väga-väga palju.
Reedel töötasin terve päeva ja öö kuni laupäeva pärastlõunani. Laste vanemad olid jälle ära ja olime põnnidega omapead. Tegelikult oli meil täitsa tore kui välja jätta Augie halb enesetunne. Magama mineku ajaks suutsid kõik 3 omavahel tülli minna, et kelle kõrval mina siis magan. Lõpuks tulid nad geniaalsele ideele, et magame kõik minu voodis. Okei, mõeldud tehtud. Proovisime, aga sellest ei tulnud midagi välja. Kui oli aeg, et magama jääda, siis hakkas üks togimine ja naljatamine pihta ja lõpuks magas siiski igaüks oma voodis. Kui lapsed juba magasid, siis mul hakkas üksi külm ja läksin Declani kõrvale magama :D kes mind muidugi hommikul pool7 juba üles ajas, et lähme multikaid vaatama :D Laupäeva hommikul kui kõik teised olid ka juba üleval sõime pannkooke ja lesisime niisama. Mul oli tunne, et tuleb hea päev, aga hiljem suutsid nad mind kurjaks ajada, mis tähendas seda, et ei mingit telekat ega golfi. Golfi trenni jätsime ära, kuna vanem poiss valetas mulle, et tema ei tea päkapiku kommidest midagi, kuigi tegelt teadis. Ja seetõttu sai ta ka karistatud.
Pühapäeval ehk siis täna käisin eestlaste jumalateenistusel San Mateos. Ma usun, et kokku oli umbes 70 inimest ja enamus neist olid 30+. Aga jutlus ise oli ilus ja ma arvan, et ma lähen nendele kirikupühapäevadele veel. Järgmine toimub jaanuaris. Kirikuisa üks jutlust läbiv mõte oli see, et jõulud võivad olla küll ükskord aastas, aga rahu, tänulikkus, ühtekuuluvus/hoidmine peaks meid saatma kogu aeg. Jõulud ei ole eraldi aastaaeg, pigem on see üks osa aastast, mis paneb meid mõtlema selle üle, mis meil on ja kui õnnelikud me tegelikult oleme. Kirikusisa võrdles elu häid ja halbu pooli muusikaga. Enamik inimesi teab natukenegi muusikast, et on olemas viiulivõti, mis asub üleval pool ja bassivõti, mis asub all pool. Üks on rõõmsamate helidega ja teine on natuke madalamate helidega. Niisamuti on ka elus, vahepeal vaatame oma käidud teele helgelt ja vahest mitte. Aga midagi pole parata, alati ei saagi muusika meie kõrvadele/silmadele olla meeldiv. Mulle väga meeldisid tema mõtted ja võrdlused. Palvestasime oma riigi, lähikondlaste ja valitsuse eest. Lahkudes saime kaasa Püha Isa õnnistuse :)
Hiljem autosse istudes mõtlesin, et imelikul kombel olen sel aastal rohkem kirikus käinud kui varasematel, aga ju siis praegu on selleks õige aeg :)
Hiljem autosse istudes mõtlesin, et imelikul kombel olen sel aastal rohkem kirikus käinud kui varasematel, aga ju siis praegu on selleks õige aeg :)
Minuni jõudis ka esimene jõulukaart Eestist, aitäh veelkord Annekas! :)
Kannatamatult ootan oma parimat sõbrannat külla ja no ei suuda ära oodata, 13 päeva veel!! Ma hetkel veel ei suuda uskuda, et ta tuleb ja ilmselt ma ei usu seda ka lennujaamas. Võib-olla jõuab see kohale kui ta on siin paar päeva ära olnud. Oma lähedase nägemine kindlasti liigutab mind südamepõhjani. Aja möödudes olen aru saanud kui olulised on mulle inimesed mu ümber.
Mis ma veel tahtsin kirjutada on see, et lugesin sel nädalal Delfist ühe au pairi kogemusest ja see ei jätnud mulle väga head tunnet sisse. Kes seda on lugenud, siis ütlen nii palju, et iga inimene on erinev. Sellest tulenevalt ei pruugi jah kõik au pairid ja hostpered klappida ja siis tulebki uus pere leida, aga ma leian, et nii üldistavat artiklit ei ole mõtet kirjutada kõigile lugemiseks, sest see hirmutab noored au pairid lihtsalt ära. Muidugi on vaja teada ka negatiivsetest asjadest, aga konkreetselt see artikkel Delfis ei kajastanud üht kindlat situatsiooni, vaid lihtsalt üldistas. Kõik, kes teavad kedagi, kes tahaks saada au pairiks või tahab keegi minu blogi lugejatest ise seda kogemust omandada, siis võite mulle julgelt kirjutada. Ma aitan hea meelega ja mul oleks veel parem meel kui keegi tänu minu kogemusele on huvitatud au pairiks saamisest!
Mis ma veel tahtsin kirjutada on see, et lugesin sel nädalal Delfist ühe au pairi kogemusest ja see ei jätnud mulle väga head tunnet sisse. Kes seda on lugenud, siis ütlen nii palju, et iga inimene on erinev. Sellest tulenevalt ei pruugi jah kõik au pairid ja hostpered klappida ja siis tulebki uus pere leida, aga ma leian, et nii üldistavat artiklit ei ole mõtet kirjutada kõigile lugemiseks, sest see hirmutab noored au pairid lihtsalt ära. Muidugi on vaja teada ka negatiivsetest asjadest, aga konkreetselt see artikkel Delfis ei kajastanud üht kindlat situatsiooni, vaid lihtsalt üldistas. Kõik, kes teavad kedagi, kes tahaks saada au pairiks või tahab keegi minu blogi lugejatest ise seda kogemust omandada, siis võite mulle julgelt kirjutada. Ma aitan hea meelega ja mul oleks veel parem meel kui keegi tänu minu kogemusele on huvitatud au pairiks saamisest!
Ilusat algavat 4.advendi nädalat!
Teie California Girl
Teie California Girl
Ah, Maki! Sa kirjutad nii hästi, ma lihtsalt loen ja pisarad voolavad...sinu lood liigutavad mind väga. Igatsen sind väga!
VastaKustuta